Keele valimine

et
  • cs

  • de

  • el

  • en

  • es

  • et

  • fr

  • it

  • kk

  • lt

  • nl

  • pl

  • pt

  • ro

  • ru

  • uk

Eesti keel
  • Čeština

  • Deutsch

  • ελληνική

  • English

  • Español

  • Eesti keel

  • Français

  • Italiano

  • Казақша

  • Lietuvių

  • Nederlands

  • Polski

  • Português

  • Română

  • Русский

  • Українська

Kuidas eelistate oma kontot täiendada?

* Me ei võta vahendustasu konto täiendamise eest

Max Manturov

Max Manturov

Head of investment research regulated by CySec 10.02.2022

Krane Shares ETF: CO2 turu arenguga potentsiaalne tõus 80,7%

Ticker: KRBN.US

Sisenemise hind: 53 dollarit

Hinnasiht: 100 dollarit

Tõusupotsentsiaal: 88.5%

Ajahorisont: 12 kuud

Risk: mõõdukas

Positsiooni suurus: 5%

ETF-i fondist

Krane Shares Global Carbon Strategy ETF on võrreldav IHS Markiti Global Carbon indeksiga, mis pakub laiaulatuslikku süsinikdioksiidi ühikute katvust, jälgides enimkaubeldavaid süsiniku futuurilepinguid.

Hallatavate varade maht (AUM) - 1,86 miljardit dollarit

Kulude suhe - 0.78%

ETF-i tootlus viimase kuue kuu jooksul - 47.62%

Mis on idee?

Ostes KRBN-i fondi aktsiaid, teenib KRBN raha süsinikdioksiidi ühikute turu arendamiseks, mille hinnatõus on vajalik Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamiseks.

Uued väljakutsed loovad peaaegu alati uusi turge – käimasolev kliimakriis ja globaalsete heitkoguste suurenemine pole erand.

Uuenenud huvi süsinikukvootide turu vastu on suhteliselt uus nähtus. Rahvusvahelised süsinikdioksiidiga kauplemise turud on eksisteerinud alates 1997. aasta Kyoto protokollidest, kuid uute piirkondlike turgude tekkimine on põhjustanud investeeringute tõusu.

Süsinikukrediidi turu jaoks ajalooliselt olulised arengud

  1. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, UNFCCC, on esimene leping, millele on alla kirjutanud üle 180 riigi ja mis käsitleb ühiseid põhimõtteid riiklike kliimamuutuste alaste meetmete kohta. Konventsioon võeti pidulikult vastu Maa tippkohtumisel 1992. aastal Rio de Janeiros ja see jõustus 21. märtsil 1994. aastal.
  2. Kyoto protokoll on rahvusvaheline leping, mis saavutati peale läbirääkimisi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks maa atmosfääris, et võidelda globaalse kliimasoojenemise vastu. Tegemist on 1992. aasta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) lisadokumendiga. Protokoll võeti vastu 11. detsembril 1997. aastal Jaapanis Kyotos ja see jõustus 16. veebruaril 2005. aastal. Kokkulepe peamine eesmärk: stabiliseerida kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtegevusest tingitud sekkumise planeedi kliimasüsteemi.
  3. Pariisi kliimakokkulepe on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kliimaleping, mis reguleerib meetmeid süsinikdioksiidi vähendamiseks atmosfääris alates 2020. aastast. Leping koostati Kyoto protokolli asendamiseks Pariisi kliimakonverentsi ajal ja võeti konsensuslikult vastu 12. detsembril 2015. aastal ja allkirjastati 22. aprillil 2016. aastal. Lepingu eesmärk (vastavalt artiklile 2) on "tõhustada" ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni rakendamist, eelkõige hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus "oluliselt alla" 2° C ja "püüda" piirata temperatuuri tõusu 1,5° C-ni.

1997. aasta Kyoto protokoll ja 2015. aasta Pariisi kokkulepe olid kokkulepped, mis määrasid rahvusvahelised CO2 heite eesmärgid. Kuna viimased on ratifitseerinud kõik peale kuue riigi, on need viinud riiklike heitegaaside eesmärkide ja nendega seotud eeskirjade kehtestamiseni.

Nende uute reeglite jõustumisega kasvab ettevõtete surve leida võimalusi oma süsiniku jalajälje vähendamiseks. Enamik tänapäevaseid ajutisi lahendusi hõlmab süsinikukvootide turgude kasutamist.

Süsinikuühikud, tuntud ka kui süsinikukvoodid, toimivad nagu saastekvootide kviitungid. Kui ettevõte ostab süsinikdioksiidi krediiti on tal lubatud toota üks tonn CO2. Need krediidid on seega muutunud tänapäeval kaubaks.

Süsinikukrediiti väljastavad riiklikud või rahvusvahelised valitsusorganisatsioonid. Nende kogus põhineb tavaliselt heitkoguste eesmärkidel. Sageli väljastatakse krediite nn “piiramise ja kauplemise” programmi osana. Reguleerivad asutused kehtestavad süsinikdioksiidi heitkoguste ülempiir. Aja jooksul ülemmäär järk-järgult väheneb, mistõttu on ettevõtetel üha raskem püsida selle lubatud taseme piires.

Süsinikukrediidi turg on killustatud. Ülemaailmselt eksisteerivad piiramise ja kauplemise programmid mingil kujul Kanadas, EL-is, Ühendkuningriigis, Hiinas, Uus-Meremaal, Jaapanis ja Lõuna-Koreas ning paljud teised riigid kaaluvad neid. Turg liigub globaliseerumise suunas.

Nii motiveeritakse ettevõtteid oma äritegevusest tekkivaid heitkoguseid vähendama, et jääda nõutud piiridesse.

Miks meile meeldib KRBN?

Esiteks: arenenud turgudele investeerimine

Fond eraldab vahendeid kõige likviidsematele ja küpsematele süsinikdioksiidi krediiditurgudele. See koosneb Euroopa, Kalifornia, piirkondlikest (idaosariigid) ja Suurbritannia kvootidest järgmistes proportsioonides:

  • European Union Allowance (EUA) 2022 Future - 61.56%
  • California Carbon Allowance (CCA) Vintage 2022 Future - 19.11%
  • European Union Allowance (EUA) 2023 Future - 5.6%
  • UK Allowance (UKA) 2022 Future - 5.19%
  • Regional Greenhouse Gas Initiative (RGGI) Vintage 2022 Future - 4.62%
  • California Carbon Allowance (CCA) Vintage 2023 Future - 3.85%

Teiseks: Suurenenud nõudlus

Eelduseks on, et kahanev süsiniku saastekvoot (iga tööstusharu puhul erinev) suurendab ühelt poolt ettevõtete investeeringuid tehnoloogiatesse, mis vähendavad nende enda äritsüklist tulenevaid süsinikuheitmeid (vt GS Carbonomics aruannet). Teisest küljest on pöördumatult mahajääjaid, kes on sunnitud krediite ostma, tõstes seeläbi kvootide hinda üles.

Kolmandaks: Vähenenud pakkumine

Fondi positsioon on suuresti seotud Euroopa süsinikukvoodi turuga.

Turustabiilsuse reserv on riigi jaoks nagu keskpank, ainult Euroopa süsinikdioksiidi ühikute jaoks.

Nad avaldasid oma veebilehel:

Saastekvootide kogusummat vähendatakse alates 2021. aastast 2,2% aastas, võrreldes 1,74%-ga aastatel 2013–2020. Vähendamise määr on kooskõlas 2030. aasta eesmärgiga vähendada EL-i kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40%.

See kvoodipoliitika esindab programmi piiramine ja kauplemine. Kvoodid vähenevad, nõudlus suureneb riikide kehtestatud tasemete (ülempiir) vähenemise tõttu ja hind järgib nõudlust.

Kuidas ideed ära kasutada?

  1. Osta fondiosakuid hinnaga 53 dollarit.
  2. Allokeeri ostmiseks mitte rohkem kui 5% oma portfellist. Tasakaalustatud portfelli jaoks võid kasutada meie analüütikute soovitusi.
  3. Müü kui hind jõuab tasemele 100 dollarit.

Kuidas osta ETF-i?

Kui sul pole veel investeerimiskontot, ava see kohe: seda saab teha veebis vaid 10 minutiga. Kõik, mida pead tegema, on täitma lühikese vormi ja kinnitama oma konto.

Pärast konto avamist saad osta ETF-sid ühel järgmistest viisidest:

Freedom24 veebiplatvorm: sisesta Veebiterminal otsingukasti KRBN.US (Krane Shares Global Carbon Strategy ETF ticker) või ja vali tulemustest sobiv ETF. Ava paremal kauplemisaknas turvaline sessioon, vali ostetavate väärtpaberite arv ja klõpsa nuppu Osta.

Freedom24 iPhone`i või Androidi rakendus: mine hinnaekraanile ja koputa paremas ülanurgas olevat otsinguikoon. Sisesta kuvatavasse otsingudialoogi KRBN.US (Krane Shares Global Carbon Strategy ETF ticker) ja vali otsingutulemustes sobiv ETF. Seejärel näed ETF-i turu jälgmisnimekirjas; toksa seda ja mine kuvatavas dialoogis vahekaardile Tellimus. Määra ostetavate väärtpaberite arv ja klõpsa nuppu Osta.

Mine Freedom24 veebiplatvormi >>


*Soovi korral on saadaval lisainfo. Väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse investeerimine hõlmab alati kapitalikaotuse ohtu. Klient peaks seda teadvustama, sealhulgas tutvuma riskide avalikustamise teatisega. Arvamused ja hinnangud on meie nägemus selle kuupäeva seisuga ning neid võidakse ette teatamata muuta. Vahendustasud või muud tasud võivad vähendada finantstulu. Varasem tootlus ei näita tulevasi tulemusi. See materjal ei ole mõeldud mis tahes finantsinstrumendi ostmise või müümise pakkumisena. Siinsed arvamused ja soovitused ei võta arvesse kliendi individuaalseid olusid, eesmärke ega vajadusi ega kujuta endast investeerimise nõustamisteenust. Selle ülevaate saaja peab siin nimetatud väärtpaberite või finantsinstrumentide osas iseseisvalt otsustama. Teavet on saadud allikatest, mida Freedom Finance Cyprus Ltd või tema sidusettevõtted ja/või tütarettevõtted (kõik koos Freedom Finance) peavad usaldusväärseteks. Freedom Finance ei taga selle info täielikkust ega täpsust, välja arvatud Freedom Finance`i ja või tema sidusettevõtete avalikustamise teavitus ja analüütikute seotus emitendiga, mis on analüüsi objektiks. Kõik hinnad on indikatiivsed väärtpaberite turu sulgemise hinnaga, kui ei ole sätestatud teisiti.



  • Teabeallikad

    https://kraneshares.com/

    https://unfccc.int/

    https://www.goldmansachs.com/insights/pages/gs-research/carbonomics-gs-net-zero-models/report.pdf

    https://ec.europa.eu/clima/eu-action/eu-emissions-trading-system-eu-ets/market-stability-reserve_en

    https://unfccc.int/process-and-meetings/the-paris-agreement/the-paris-agreement

  • Soovituste hindamise metoodika vastavalt turu-uuringute kasutustingimustele